Kinnisvarasse investeerimine ei vaja nii tugevaid baasteadmisi kui raha
paigutamine aktsiatesse, kirjutab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse
tellimusel tehtud uuringust selgus, et Eesti elanike hinnangul
on kinnisvara parim vaba raha paigutamise võimalus.
See, et kinnisvara saavutas
populaarseima investeerimisviisi tiitli Eesti elanike hulgas, on igati
loogiline asjade käik. Seda soodustab eelkõige rahvastiku ränne äärealadelt
linnadesse, eeskätt Tallinna.
Peamiseks põhjuseks on
linnastumine. Üha rohkem ja rohkem elanikke rändab linnadesse lootuses leida
parem töökoht ja paremad elamistingimused, mida omakorda põhjustavad
poliitilised, demograafilised, majanduslikud, sotsiaalsed jne muutused.
2007. aastat peetakse
pöördeliseks ajaks tsivilisatsiooni ajaloos: sellest ajast elab linnades rohkem
rahvast kui maal. Eesti ei ole siin erand.
Elanike
kinnisvarainvesteerimisportfelli võib tinglikult jagada kaheks. Esimene
grupp on sisserändajad või kohalikud, kes soovivad soetada endale kodu või
parandada oma pere elamistingimusi. Enamik kasutab selleks
pangalaenu. Teine grupp on keskmisest suurema sissetulekuga elanikud, kes
näevad urbaniseerumises tuluallikat üüriäri näol.
Selle äri peamiseks tõukejõuks on teadmine, et paljud
koduotsijad ei taha ennast teha n-ö sunnismaiseks. Pangal on selles asjas väga
suur otsustamise õigus, eriti kui peaks toimuma kinnisvarahindade korrektsioon
ja seda allapoole. On ka neid koduotsijaid, kes oma majandusliku võimekusega
laenukõlbulikuks kliendiks ei kvalifitseeru.
Kuna eestlased on kinnisvarausku inimesed, siis nii esimese kui
ka teise grupi eesmärk on teha kasulik investeering, kas siis pikemas
perspektiivis tõusvate kinnisvarahindade või siis üüritootluse garanteerimisel.
Miks see nii on, selle põhjust ei tule kaugelt otsida.
Kinnisvarasse investeerimine ei vaja nii tugevaid baasteadmisi kui raha
paigutamine aktsiatesse. Börsil mängimine nõuab keskmisest suuremat süvenemist.
Soovitatakse kasutada investeerimisspetsialistide abi, kuid ajalugu ja
investeerijate kogemus on tõestanud, et investeerimishaldurite usaldusväärsuse
peale ei saa ka alati ja igal juhul loota.
Nõnda nagu Eesti Vabariigi taasloomise ajal, kui iga kuu läks mõni
pank pankrotti, usaldati raha hoidmiseks rohkem sukasäärt kui panka, nii
loodetakse ka tänapäeval kõigepealt iseenda tarkusele.